Blogi/Uudised

27
märts
Palmipuudepüha 2021
Autor: Joosep Tammo
Eeslisälu appening. Kõik tuleb teisiti kui unistame ja ootame. Kuid Jeesus jääb meiega nii surmas kui ülestõusmises.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
05
dets
Markusega läbi talvise aia
Autor: Joosep Tammo
Koos Markusega läbi aasta.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
22
jaan
Postbabüloonne maastik
Autor: Joosep Tammo

Loe lisaks, Kommentaarid: 0
26
dets
Oodatud ja kardetud jõuluaeg
Autor: Joosep Tammo
Ikka oodatud...
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
23
dets
Oodatud ja kardetud jõulud...
Autor: Joosep Tammo
„ Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale… "

Loe lisaks, Kommentaarid: 0
10
aug
Tuleviku ülehindamisest
Autor: Joosep Tammo
Me hindame tulevikku üle süütamata olevikku taluda.  Äkki me ei talu seda, kes tunneb meie minevikku, olevikku ja tulevikku?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
01
aug
Džungli harvendamisest
Autor: Joosep Tammo
Rüdiger Safranski, Kuipalju globaliseerumist talub inimene.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
21
juuli
Puhastus
Autor: Joosep Tammo



Kevadel tähistasime 100 aasta möödumist Armeenia genotsiidist, 70 aastat II Maailmasõja lõpust ja 40 aastat Vietnami sõjast.


Kui küsida, mis neid sündmusi on iseloomustavalt saatnud, siis on selleks "puhastuse" kontseptsioon. "Puhastati" rahvust, territooriumi või parteid ebasobivatest inimestest. Selleks võisid olla kristlased või juudid, sotsiaaldemokraadid või liberaalid, küsimus ei ole nimedes. Oluline on alati olnud mõte, et ilma "nendeta" kindlustame parema tuleviku.

 

See kohutav mõttekäik saab alguse valgustusest. Sest just valgustus tõstis inimsuse kõrval esile ka ühiskondliku progressi idee, mis eeldas selle vastastest lahtisaamist.

 

Mis erinevus on "moodsal" puhastusel varasemate vägivalla ilmingutega? Antiikne kristlaste tagakiusamine või keskaegne ketserite jälitamine panustas vägivaldsele integreerimisele, mitte aga massilisele vastaste hävitamisele.

 

Vastaste hävitamise võttis ette Jakobiinide hirmuvalitsus Prantsuse revolutsiooni ajal. 1794 aasta suvel lasid jakobiinid hukata 50 000 inimest. Nii püüti maad vabastada aadlikest ja vaimulikest. Prantsusmaa "puhastati" Ja seda "humanismi" vaimus. Guillotinis nähti "kõige humaansemat otsuse elluviimise vahendit" "õiglust kättemaksu kuues". Sellisena kirjeldab seda kirikuloolane Arnold Angenendt.

 

Filosoof Hermann Lübbe teeb selles seoses huvitava tähelepaneku. Ta arvab, et jakobiinide terrori eesmärgiks oli "ühiskonna puhastamine surma kaudu". Ta näeb selles "puhastuse" spetsiifiliselt modernset eeskuju. See on olnud kõigi hilisemate massimõrvade põhjenduseks.

 

Ajalugu jätkus aga sama modernselt. Sotsioloog Zygmunt Bauman kirjutab oma raamatus "Modernity and the Holocaust" (1989), kuidas juutide hävitamise mõte lähtus moodsa ajastu bürokraatlikest ja automatiseeritud printsiipidest. Bauman'i juba peaaegu triviaalne põhitees kõlab: "Holocaust planeeriti keset moodsat, ratsionaalset ühiskonda ja viidi läbi kõrgeltarenenud tsivilsatsioonis erakordsete kultuuriliste saavutuste keskkonnas: seda tuleb vaadata seetõttu selle ühiskonna, tsivilisatsiooni ja kultuuri probleemina."

 

Niisiis pole siin tegemist tagasilangemisega barbaarsusse, mida oleks võimalik valgustuse ja progressiga võita. Ei: valgustus ja progress on ise osa sellest kohutavast arengust.

 

See on kogu moodsa tsivilisatsiooni probleem.  See ei ole singulaarne sündmus, vaid igal-ajal ja kõikjal korduda võiv nähtus. Bauman leiab, et "schoah" on täiesti "normaalne asjade käik", "modernse ühiskonna väljendus".

 

Ta tuletab meelde, et sellised teadlased nagu bioloog Erwin Baur ja antropoloog Martin Stämmler olid need, kes natsid ideoloogiliselt järjepeale aitasid: "Ülesanne seisab selles, et rahvast kaitsta umbrohu vohamise eest." Loomade ja taimede aretuse printsiibid rakendati natside poolt sotsiaalpoliitika vankri ette. Geneetika alased esmaavastused õigustasid moodsat poliitilist programmi ja andsid kuritöödes osalejaile "puhta südametunnistuse". Pole juhus, et tükk aega enne, kui natsiriik hakkas gaasikambreid ehitama, alustati vaimselt ja kehaliselt nõrkade kaaskodanike hävitamist. Seda nimetati "euthanaasiaks". Samal ajal planeeriti parema rassi aretamist (eugeenika) rassiliselt kõrgeväärtuslike naiste ja meeste organiseeritud paljundamise teel. Nii nagu need projektid oli ka juutide hävitamine osa  ühiskonna ratsionaalsest planeerimisest. Ülejäänud osa  on meile tuntud.

 

Kui 'shoah' ehk "puhastus" on osa kaasaegsest maailmavaatest, peaksime me olema eriti ettevaatlikud.

 

Kust algab puhastus? Seal, kus "juudi" füüsikat ja kirjandust ei tohi enam õpetada, on esimene samm astutud. Seal, kus kõigil teiseusulistel kogu maailma silme ees, kõri läbi lõigatakse, on jõutud "puhastuse" otsustavasse faasi. Kuid see teema ei puuduta ainult natside, kommunistide või islamistide kuritegusid. Ka seal, kus arvatakse, et kõik immigrandid on laisad, vägivaldsed ja alaarenenud ja nad tuleks maalt välja saata, on astutud "puhastamise" kurjale teele.


"Puhastus" algab kõikjal, kus väljenduse leiab mingile grupile suunatud vaenulikkus, sõltumatult selle grupi liikmete isiklikest omadustest.

 

Mingile grupile suunatud vaenulikust rajaneb soovil, kaitsta omasuguste eluruumi ja puhtust. See ei ole valgustuseelne vaid kurjusest "valgustatud" maailma nähtus. See võib väljenduda ka nn. "tolerantsuse diktatuuris", mis lõpuks liigub  teisitimõtlejatest "puhastamise" faasi.


Jeesus rääkis kord loo heast seemnest ja raiheinast. Peremees külvas hea seemne, aga öösel turi kuri ja külvas sinna sekka raiheina. Kui mõlemad olid võrsunud tulid sulased peremehe juurde ja ütlesid: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?" Ei, vastas tema, sest muidu te kisute raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemad ühtmoodi kasvada lõikuseni ..." Mt 13:24-30


Kas see tähendab vaikimist? Ei. Niikaua kui on võimalik tuleb rääkida tõtt ja otsida lahendusi. Siinkohal on kohane meeldetuletada Martin Niemöllerit: "Kui natsid kommunistid kaasa viisid, ma vaikisin: mina ei olnud ju kommunist. Kui nad sotsiaaldemokraadid kinni panid, siis ma vaikisin: mina ei olnud ju sotsiaaldemokraat.

Kui kui ametiühingutegelased ära viisid, ma vaiksin: mina ei olnud ju ametiühingu tegelane. Kui nad mind ära viisid, ei olnud enam kedagi, kes oleks võinud protesteerida."

 


Loe lisaks, Kommentaarid: 0
18
juuli
Vundamendist ja pealisehitusest
Autor: Joosep Tammo



Bertolt Brechti "Kolmekrossiooper'i" balladis "Millest elab inimene?" kõlab lause:  "Erst kommt das Fressen, dann kommt die Moral." (Alul söömine, seejärel moraal.)

Marksism lähtubki sellest, et kõige aluseks on materiaalsed olud, millele ehitub sotsiaalne pealisehitis. Kuigi kristlastena me sellisest naiivsest materialismist ei lähtu, tekib meilgi küsimusi, mis eelneb millele? 


On tähelepanuväärne, et sotsiaalse õigluse üleskutsete arv kasvab nii ühiskonnas kui kirikus. Loomulikult kuulub kristlaste kohuste hulka võitlus vaesuse, rassiliste, kultuuriliste ja muude eelarvamustega. Kuid protestantlikul õigeksmõistuõpetusel (sola gratia), mis peaks igasse inimlikku maailmaparandusse  ka kriitiliselt suhtuma, näib olevat kalduvus eriti aktiivseks sotsiaaleetiliseks väljundiks.  Individuaalse eetika asemel on üha rohkem kõneaineks sotsiaalsed  teemad.  Tagajärjeks on, et kui inimene osaleb mõnes kiriklikus sotsiaalprogrammis, ei tähenda see sugugi, et ta isiklik elu vastaks Jeesuse eeskujule. Sotsiaalsed taotlused annaksid nagu eraelule segamatu vabaduse. See võib olla vabadus abielutruudusest, usust igavesse ellu ja isikulisse Jumalasse, vabadus palvetamisest ja jumalateenistustest osalemisest. 

Samas on üsna selge, et individuaaleetika mitte ainult ei eelne, vaid on ka lahutamatu osa sotsiaaleetikast.  Nagu Õpetaja ütles: "Igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale…" Mt 7:26


Loe lisaks, Kommentaarid: 0
04
juuli
Õiglusest ehk kellele kuulub flööt
Autor: Joosep Tammo

Tuntud Hardvardi ülikooli filosoof ja majandusteadlane Amartya Sen (*1933) on uurinud vaesuse ja heaolumajanduse suhet. 1998 aastal sai ta oma majandusliku arengu ja elustandardi teooria eest Nobeli preemia.

 

 Oma raamatus "Õigluse ideest" esitab ta huvitava paradoksi. Kolm last vaidlevad selle üle kellele kuulub flööt.

 Esimene laps, Anna, nõuab flööti endale, sest ta on kolmest ainus, kes oskab sellel mängida.

 Bob nõuab flööti endale, kuna ta on nii vaene, et tal pole ühtegi mänguasja. Flööt oleks talle esimene mänguasi.

 Lõpuks teatab kolmas laps, Clara, et tema on mitu kuud suure innu ja armastusega seda flööti voolinud ja loomulikult on see tema oma.

 

Olulised on kaks asjaolu. Ühtki esitatud argumenti teised lapsed ei vaidlusta. Kui me oleksime kuulnud vaid üht last, siis oleks meil küllaldane põhjus anda flööt just sellele lapsele.

 Praktikas tuleks langetada aga raske otsus, mille juures tuleks lähtuda utilitarismist, egalitarismist või liberalismist. Kõik kolm teooriat väidavad, et neil on ühemõtteline lahendus sedalaadi küsimustele, kuid praktikas oleksid need lahendused igal juhul erinevad.

 

Egalitarist eelistaks Bob'i, et kõrvaldada majanduslike ressursside jagamisel tekkivat ebavõrdsust. Liberalismi esindajadf toetaksid kindlasti Clarat, kuna tal on ühemõtteline õigus oma töö ja vaeva tulemusele. Utilitarist väidaks, et Anna oskab ainsana flööti mängida ja nii saaksid sellest kõik kõige suurema kasu ja naudingu.

 Nii ei olegi kerge rahuldavat otsust langetada. Väga võimalik, et polegi täiuslikku reeglit, mis mingist teooriast ei sõltuks.

 

Sen'i jaoks seisneb probleemi tuum selles, et kõigi õigluse teooriate eesmärgiks, mida kaasaja poliitikas kasutatakse, on püüd leida vastus lähtudes "täiusliku õigluse olemusest".

 

 Teda huvitab aga hoopis muu. Selleasemel, et püüda formuleerida täiuslikku ühiskondliku korda, püüab ta oma õiglusteooriaga selgitada, kuidas toimida, et õiglust laiendada ja ebaõiglust vähendada.

 

Esiteks lähtub ta sellest, et iga õigluse teooria peaks lähtuma praktilisest mõistusest. Selline teooria näitaks, kuidas õiglust suurendada ja ebaõiglust vähendada. Selline teooria peaks võimaldama ka hinnangute andmist ebaõiglaselt toimivatele institutsioonidele ja isikutele.

 

Teiseks lähtub Sen sellest, et erinevad õigluse põhjendused, mis viivad erinevate järeldusteni, võivad olla ka samaaegselt kasutatavad, kuid samas ka kriitiliselt korrigeeritavad.

 Väärtushinnangute pluraalsuse probleem ühiskonnas ja üksikisiku  juures pole ainult probleem vaid ka vabadusel rajaneva ühiskonna tunnus, nagu seda Isaiah Berlin on täheldanud.

 

Kolmandaks on Sen veendunud, et õiglus on alati seotud inimeste konkreetse eluga ja "mitte ainult neid ümbritsevate institutsioonide eripäraga". Ta kritiseerib asjaolu, et paljud õiglusteooriad on pühenduvad liialt õiglaste institutsioonide loomisele, jättes indiviidide konkreetsed käitumismustrid kõrvale.

 

Seni käsitlus sarnaneb John Stuard Milli omale. Demokraatiat tuleks tema arvates hinnata mõistuse avaliku kasutuse mõõdupuuga. See tähendab, et valitseda tuleks diskuteerides. Demokraatia eesmärgiks peaks niisiis olema enam adekvaatset informatsiooni ja rohkem interaktiivset mõttevahetust. Demokraatiat ei tohiks hinnata ainult olemasolevate institutsioonide järgi, vaid hindamise mõõdupuuks peaks olema paljude erinevate valdkondade tegelikult kuulatavate häälte arv.

 

Mõistus otsib tõde, kust see iial on leitav …

 

Piiblis ei ole õiglus mitte mingi abstraktne õiglusnorm, vaid  suhteid väljendav mõiste. "Õiglus" tähistab isiku tegutsemist, kes on teadlik oma seotusest teise isiku või isikute rühmaga ning nendevahelistest kokkulepetest ja toimib nende kohaselt. G.von Rad tõlgib mõiste (zedaka) "truudus kogukonnale". Jumala õiglusest räägitakse seetõttu alati seoses tema lepinguga Iisraeliga. Inimese õiglus seisneb tema toimimises Jumala palge valguses (5Ms 6:25). Sellele, kes otsib esiti Jumala riiki ja selle õigust, antakse kõik muu vajalik pealekauba (Mt 6:33).

 

Usk otsib tõde Jumalast. 


Loe lisaks, Kommentaarid: 0
30
juuni
Võitja
Autor: Joosep Tammo

Loe lisaks, Kommentaarid: 0
04
juuni
Püsivuse otsingul
Autor: Joosep Tammo

Loe lisaks, Kommentaarid: 0
01
märts
Ehitatud liivale
Autor: Joosep Tammo
Elame muutustele ehitatud maailmas.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
01
veebr
Treeni südametunnistust!
Autor: Joosep Tammo
Kas südametunnistus on treenitav? Kui on, siis mille alusel?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
26
jaan
Religioon ja majandus - lõputu lugu
Autor: Joosep Tammo
Kuigi religiooni mõju majandusele kaasaegses Euroopas pole nii kogetav kui keskajal, on siiski tegemist teemaga, mis aeg-ajalt teadlasi ja meediat kihama paneb.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
19
jaan
Raha anonüümsusest
Autor: Joosep Tammo


Loe lisaks, Kommentaarid: 0
17
jaan
Tõnise ehk Antoniuse päeval
Autor: Joosep Tammo
Märkamatult on kõrbemees Antonius mindki puudutanud.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
16
jaan
Kas me oleme liiga analüütilised?
Autor: Joosep Tammo
Usume, et suurte andmemasside kiire täätlemine samastub objektiivsusega. Kas see on nii?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
15
jaan
Kuhu liigub litter?
Autor: Joosep Tammo
Aasta on alanud, kuhu edasi?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
31
märts
Tee vabadusse
Autor: Joosep Tammo

Loe lisaks, Kommentaarid: 0
25
veebr
Jääda armastusse
Autor: Joosep Tammo
Püsida ja kasvada armastuses.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
23
veebr
Infarkt
Autor: Joosep Tammo

Loe lisaks, Kommentaarid: 0
26
apr
Vancouveri naeratus
Autor: Joosep Tammo

Loe lisaks, Kommentaarid: 1
14
dets
2011. aasta suundumused
Autor: Joosep Tammo
   Kuhu me liigume, millised suundumused hakkavad meid järgmisel aastal üha enam mõjutama?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
15
aug
Rukkimaarjapäev Kembi talus
Autor: Joosep Tammo
Suve hari on möödas.  Rukkis lõigatud. On aeg mõelda omaenese elule.
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
15
aug
Laupäeva õhtu Willington'i kirikus
Autor: Joosep Tammo
Willingtoni kirik on üks Vancouveri kirikliku elu lipulaevu. Tavaline suvine laupäeva õhtu selle laeva pardal.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
09
aug
Armastus on igavese elu võti
Autor: Joosep Tammo
8.august
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
30
juuli
Saabumine
Autor: Joosep Tammo
Iga saabumine on uus algus.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
26
juuli
60. - Piiriületus.
Autor: Joosep Tammo
Kaua oodatud, kardetud ja lõpuks ületatud 60-ne piir on ületatud.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
24
juuni
Hukutav vahetus
Autor: Joosep Tammo
Uudis Bartselona lehest.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
21
juuni
20. juuni pühapäev Immaanuelis
Autor: Joosep Tammo
Suvine pühapäev Immaanuelis
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
19
juuni
Lõpuaktus 2010
Autor: Joosep Tammo
Iga kord on see õpetajatele kuidagi väga kurb lahkuda neist kellega oled kolme aasta jooksul kokku kasvanud. Nooruse unistused, naiivsus, lollused, laiskus - õpetaja rõõmud ja väsimus. Korraga oleks nagu kõik unustatud, jääb üksnes valus-magus mälestus. Sügisest hakkab kõik uuesti peale. Sellel aastal oli see tunne kuidagi teravam, sest aasta Canadas lahutab sellest lahedate noorte maailmast ja nende otsingutest ning heitlustest. Aga kui midagi teile soovida, siis ehk seda: Kõik, mis te teete, tehke väärtustest lähtudes, muidu on see  väärtusetu. Kõik, mis te teete, tehke mõttega, muidu on see mõtetu.
Loe lisaks, Kommentaarid: 2
04
juuni
Lipupäev
Autor: Joosep Tammo
Isast
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
12
mai
EURO
Autor: Joosep Tammo
Meeleolud
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
12
mai
Hariduse strateegia?
Autor: Joosep Tammo
Eesti Koostöö Kogu haridusstrateegia 2020
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
11
mai
Õõvastav
Autor: Joosep Tammo
Õõvastav naer iseenda üle
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
23
apr
Rahu
Autor: Joosep Tammo
Nad ütlevad rahu, rahu...
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
17
apr
Raputab tuhka
Autor: Joosep Tammo
Mida keegi ei osanud arvata...
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
15
apr
Kaitsmised
Autor: Joosep Tammo
Tõde ei karda küsimusi
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
14
apr
Sünnipäeval
Autor: Joosep Tammo
Kas 55 on palju või vähe?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
12
apr
Eksamipiletid ja kevad
Autor: Joosep Tammo
Hariduse mõttest
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
11
apr
Kaastunne Poolale
Autor: Joosep Tammo
Ilm või inimlik faktor
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
11
apr
Matused
Autor: Joosep Tammo
Jäätunud mere ääres
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
08
apr
Igavikku lahkus Melanie Ainisson
Autor: Joosep Tammo
103 aatat teekonda
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
05
apr
Teine ülestõusmispüha
Autor: Joosep Tammo
Talvejärgseid mõtteid
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
03
apr
Armastuse tee
Autor: Joosep Tammo
Pärast muinasjutulist kuid väsitavat talve ...
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
10
nov
Novembri mõtteid (1)
Autor: Joosep Tammo
Noppeid ja mõtteid igaks päevaks.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
31
okt
Oktoobri mõtteid (3)
Autor: Joosep Tammo
Noppeid ja mõtteid
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
22
okt
Oktoobri mõtteid (2)
Autor: Joosep Tammo
Noppeid siit ja seal ning elust endast.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
10
okt
Kas religioon on ainus kultuuriliste konfliktide põhjus?
Autor: Joosep Tammo
Bertelsmanni-fondi uuringu tulemused
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
10
okt
Oktoobri mõtted (1)
Autor: Joosep Tammo
Mõtted, mis tulid ja läksid jättes jälgi südame teele.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
01
okt
Septembri mõtted (3)
Autor: Joosep Tammo
Alati meenub midagi, oma või võõras, silmapilk kui see tuleb on tähtis...
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
01
sept
Augusti mõtteid (3) 2009
Autor: Joosep Tammo
Augusti viimase kümne päeva mõtted Facebook'ist ja Twitterit.
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
20
aug
Augusti mõtteid (2) 2009
Autor: Joosep Tammo
Neid on pudenenud Facebook'i ja Twitterisse, las mõni jääb seemneks ka siia.
Loe lisaks, Kommentaarid: 2
09
aug
Augusti mõtteid
Autor: Joosep Tammo
Facebooki mõtteid ja meeleolusid:
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
02
aug
Haraka Instituut Orajõel ja Liivimaal
Autor: Joosep Tammo
Jumal irmumi om ama kavalim ieürgum. -
 Jumala kartus on kõige targem alustus.
1. augustil kogunes taas "Haraka Instituut" oma suvisele koosviibimisele. Seekord kohtusime Orajõel ja tegime paraja ekspeditsiooni Põhja Liivimaale.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
26
juuli
59. sünnipäev
Autor: Joosep Tammo

Sünnipäev on möödas! Suur tänu paljudele toredatele sõpradele ja lähedastele, kes meelespidasid ja sisseastusid. Lahe ja soe tunne saadab uuele ringile minnes!


Loe lisaks, Kommentaarid: 2
19
juuli
Sinine klubi
Autor: Joosep Tammo
Sinine klubi sai 10 aastaseks. Kümme aastat küpsemist.
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
13
juuli
Suvefestival "Usu või ise..." on läbi.
Autor: Joosep Tammo
Kauaoodatud- ja ettevalmistatud festival sai läbi. "Usu või ise..." muutus paljudele uueks eluliseks usukogemuseks. Sõprus, rõõm ja  armastuse hellitasid meid kolmel päeval suure lootuse telgis Pärnu Vallikääru aasal.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
05
juuli
Laulupidu televisioonist
Autor: Joosep Tammo
Neljandik eesti rahvast on Tallinnas lauluväljakul. Mis mõtted on teistel.
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
22
juuni
Vabadus ja oikumeenia
Autor: Joosep Tammo
Mõtteid EKN-i kahekümnendal aastapäeval.
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
01
juuni
Lootus, mis ei kustu
Autor: Joosep Tammo
Lootuse festival on läbi. Tuhanded inimesed on tagasi oma kodus ja argipäevaste toimetuste juures. Kogudused ja vaimulikud nõustajad püüavad jõudumööda kontakse võtta ja edasi minna. Kas meie lootused täitusid?
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
07
mai
Kriis puhastab majanduse
Autor: Joosep Tammo
Kriis puhastab majandust nagu Piibli aegadel. 
Loe lisaks, Kommentaarid: 0
25
apr
Miinimumreligioon
Autor: Joosep Tammo
Enamus inimesi usub kõrgemasse jõusse, mõni nimetab seda jumalaks. On see mugavus või suutmatus?
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
12
apr
Ülestõusmine - Jumal usub meisse
Autor: Joosep Tammo

Ülestõusmise sündmused kirjeldavad naiste hämmeldust ja jüngrite esialgset uskmatust.  See on ka meiegi lugu. Nähes sekulaarse ühiskonna uskmatust, lööme meiegi vahel oma usus Jumala armastusse kõhklema. Kuid mida teeb Jumal?


Loe lisaks, Kommentaarid: 2
22
märts
Väärtused
Autor: Joosep Tammo
Viimasel ajal on üha rohkem juttu väärtustest? Millest on jutt?
Loe lisaks, Kommentaarid: 1
14
märts
Liivi päev
Autor: Joosep Tammo
Meie kõrvalt on kadunud suur liivi rahvas. Mida me neilt õppida võiksime?
Loe lisaks, Kommentaarid: 2
12
märts
Mis oli LECTIO?
Autor: Joosep Tammo
Mitmed küsivad: Mis see Lectio oli?
Loe lisaks, Kommentaarid: 2
23
veebr
Ühe vana asja uus algus
Autor: Joosep Tammo
Möödunud sajandi 70-ndate keskel kohtus väike sõpruskond Pärnus Haraka tänava aias, et rääkida kõigest, mis neid huvitas - kirjandusest, religioonist , filosoofiast ja kunstist. Aastadad möödusid, kes läks õppima teoloogiat, kes inglise keelt, kes psühholoogiat. Aeg on tollasega võrreldes muutunud. Tänaseks on igaüks leidnud elus oma koha. Uudis seisneb aga selles, et sõbrad ei ole üksteist silmist kaotanud. Kohtutakse kaks korda aastas - talvel ja suvel - et mõelda elule selle võimalustes. Nii ma siis tervitangi kõiki vanu sõpru väikse kodulehega, mis meie ühendust tugevdab.
Loe lisaks, Kommentaarid: 4

Viimased uudised

27. märts Palmipuudepüha 2021
19. detsember Normaalsuse igatsuse katkestus
05. detsember Markusega läbi talvise aia